Otse põhisisu juurde

Parla italiano

Viimastel aastatel on lennufirmade konkurents lennuhinnad madalamale lasknud. Konkurentsi pakuvad omavahel kõik Vahemere riigid. Igaüks pakub üle ja püüab teha paremini. Taasavastada Itaaliat on olnud mul pikem soov. Bussireisid on erakordselt odavad, samas sisetunne ütleb, et ega see on lihtsalt "linnukene kirjas" ringi-aelemine mööda Itaaliat. Tahaks maha istuda ja riiki nautida. Niisiis lennukile ja ligikaudu kuuks ajaks. Kahetseda pole midagi. Toiduhinnad on võrdväärsed Tallinna omadele. Muuseumide piletid ja ekskursioonid läksid maksma ligi 400 eurot, aga see on minu teema. Sest sellepärast ma õigupoolest sinna sõitsingi. Pastat ja pestot võin ma Eestis ka süüa. 

Eelnevalt olen õppinud itaalia keelt ülikoolilinnas Siena ja võiks öelda, et esimese keelena pakutukse tänaval suhtluseks ikkagi itaalia keelt. Ja siis imestatakse, et hoopis Eestist. Et ikkagi koolil ja õpetajal on suur vahe. Mõni õpetaja õpetab poole tunniga rohkem kui mõni poole aastaga. Minu giidituurid olid siiski  inglise keeles. Üldjuhul olin paljudes gruppides nende ajaloos esimene eestlane. Aga rahvuseid oli igalt poolt nii Ameerikast, Argentiinast, Austraaliast, Hiinast, Poolast, Prantsusmaalt, Saksamaalt kui ka Inglismaalt. Itaalia on populaarne turismimagnet, sellega kaasneb ka profesionaalsus ja kogemus võõrustajana. 

Rooma meenutab mulle paljuski Pariisi. Toskaana jätab hästi koduse mulje ja tunde olla pikemalt. Veneetsia on salapärane, vaikne ja veidi hirmutav ainult ööpimeduses. Milano vanalinna jalutab läbi poole tunniga. Eks igaüks leiab endale meelepärase tegevuse ja spetsiifilised huvid. Põhja-Itaalias on paljuski hävitatud ja uuesti ehitatud pärast teist maailmasõda, sellepärast seal väga palju vaadata polegi. Rooma kivihunnikute marmor, pronks ja kuld on leidnud omale uue hingamise kirikutes, no näiteks Püha Peetruse basiilikas. Firenze pole veel müünud maha oma kunsti Araabia Ühendemiraatidesse. Lõuna-Itaalias ma käinud pole ja hetkel puudub soov ka sinna sõita. Raamatud ei asenda reisikogemust, pealegi pole vaja kõike uskuda mida trükitakse. Aga, head reisi Itaaliasse! 

Kerjuseid kohtab eriti palju Roomas. Magavad Vatikani ees Roomas, lootes ei tea millele. Nende sisenemist Vatikani piirab 24h Itaalia sõjavägi ja politsei. Padova metisiinitudeng küsib minult finantsabi Roomas meditsiiniuuringuteks ja tutvustab, et on Sloveenia lähedalt mitte Veneetsia kõrvalt. Valetan ennast viis aastat nooremaks ja imestab, et ma näen oma vanuse kohta väga noor välja. Eestlane tundub olema allasurutud. Aga see ei pea nii olema. Suures riigis on palju raskem teha karjääri või olla märgatud. Andeka itaalia tõlgi raamat avaldatakse kogu maal ja talle saab oskaks vähemalt 60 korda suurem aupaiste kui Eestis. Teised aga istuvad tänava nurgal ja imevad lihtsalt oma suitsu. Ootavad paremat tulevikku, seda aga pole olemas. Kujutlegem, et Milanos on kaks ooperiteatrit ja enamus itaallasi Milanos pole ooperis kunagi käinud. Üleüldse, aastani 1920 oli teatro alla Scala kinnine rikaste inimeste klubi, kus kunsti dikteeris ostetud tagumiku koht mitte huvi teatri vastu, pealegi ka piletimüüki ei toimunud. Aga mis on Tallinn ja mis on Milano. Mõlemad tuhast tõusnud, aga siiski erinevast materjalist.

Tulin lennukilt maha ja läksin trammi ja esimese asjana võtab mind Tallinnas vastu trammis ülemeelikult naerev ja rääkiv teismeliste tüdrukute seltskond. Ütle veel, et õpetaja amet on lihtne. Mul hakkas paha ja soov lahkuda trammist pärst kaht minutit sõitu, natuke piinlik oli kah nende juttu pealt kuulata  - aga see muu teema. Lihtsalt juhtus, et seekord karjusid eestlased. Aga Itaalias oli millegipärast sõit hästi vaikne igal pool ja ka tänavatel purjutavaid joodikuid ei kohanud. Sõitsin maaliiniga hiljuti ja üht haiget raskelt liikuvat meest tanutati bussi, nii kui bussist välja sai avas oma õllepurgi. Nojah ... 




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Pariis: lillemeri ja lend Mesipuu poole

Pariis on arvatavasti üks enim kirjutatud teemasid. Juba keskajal oli see üks tähtsamaid kultuuri- ja teaduskeskuseid ning arvatakse, et esimene seal religioonifiosoofiat õppinud eestlane oli munk  Mauritius, kes 13. sajand oli tegev Tallinna Dominiiklaste kloostris.  Pariisi süda asub just nimelt Jumalaema kiriku juures. See on tasuta külastamiseks väikesel saarel jäädes südalinna keskele. Keskaegset kuninglikku miljööd kohtab aga rohkem samal saarel tasulises muuseumis Saint-Chapelle . Asjata pole Pariisi vapil ladina keeles kiri  Fluctuat nec mergitur  "öötsub lainetel aga ei upu". Hiljem on Pariis laienenud mõlemale poole kallast.  Prantsuse peene söögikultuuri kujunemise taga on saladus, et inimestel polnud midagi süüa. Eilne toit serveeritakse homme lisanditega teise nime all. Inimesed hoidsid toiduaineid kokku ning katsetasid uut gulinaariat.  Prantslaste jaoks on oluline pöördepunkt revolutsioon ning kuningavõimu kukutamine. Vabariik tõi kaa...

Kalifornia päikeseprillid

Ameerika suudab maailma näha läbi huumoriprisma. Alati, kohtan välisreisidel kedagi Amerikast või Austraaliast ning alati tekib tahtmine sinna sõita. Esimene kogemus USA-s on olnud postitiivne ja sealt ka pisik minna uuesti vaatama. Paljude arvates on multikultuur lameda võitu, aga ilu ongi vaataja silmades. Ka natsionalistlik kultuur võib kõrvalvaatajale tunduda lihtsalt lamedana, kuigi asjaosaline seda ise nii iialgi ei arvaks.

Québec : Uue-Maailma radadel

Je suis la nouvelle Norvège D'où les blonds ciels s'en sont allés. Soir d'hiver,  Emile Nelligan  (1879-1941) Esimesed inimesed Ameerikas olid indiaanlased ja juba 10 000 aastat enne Euroopa sisserändajaid. Igal hõimul oli oma keel ja hästi huvitav on see, et isoleeritud kogukonnad oskasid kogu maailmas valmistada paate, riideid, nõusid. Siiski ka nemad viidi metsast (20. sajandi alguses) perede juurest ära ning õpetati internaatkoolides prantsuse ja inglise keelt, mille eest on nad hiljem tänulikud olnud.    Indiaanikultuur ei ole hävinud, hästi paljud noored on taasavastanud oma identiteedi ja on uhked oma kultuuri üle. Arvatakse, et esimesed eurooplased Kanada-Ameerikas olid viikingid ning 16. sajand jõudsid prantslased Kanada territooriumile. Algasid aeganõudvad diplomaatilised suhted indiaanlastega ning esimene prantslaste alaline linn  Québec rajati 1608 .   Täna on Québec kogu provintsi pealinn ning territoorium on ise suurem kui ...