Otse põhisisu juurde

Parla italiano

Viimastel aastatel on lennufirmade konkurents lennuhinnad madalamale lasknud. Konkurentsi pakuvad omavahel kõik Vahemere riigid. Igaüks pakub üle ja püüab teha paremini. Taasavastada Itaaliat on olnud mul pikem soov. Bussireisid on erakordselt odavad, samas sisetunne ütleb, et ega see on lihtsalt "linnukene kirjas" ringi-aelemine mööda Itaaliat. Tahaks maha istuda ja riiki nautida. Niisiis lennukile ja ligikaudu kuuks ajaks. Kahetseda pole midagi. Toiduhinnad on võrdväärsed Tallinna omadele. Muuseumide piletid ja ekskursioonid läksid maksma ligi 400 eurot, aga see on minu teema. Sest sellepärast ma õigupoolest sinna sõitsingi. Pastat ja pestot võin ma Eestis ka süüa. 

Eelnevalt olen õppinud itaalia keelt ülikoolilinnas Siena ja võiks öelda, et esimese keelena pakutukse tänaval suhtluseks ikkagi itaalia keelt. Ja siis imestatakse, et hoopis Eestist. Et ikkagi koolil ja õpetajal on suur vahe. Mõni õpetaja õpetab poole tunniga rohkem kui mõni poole aastaga. Minu giidituurid olid siiski  inglise keeles. Üldjuhul olin paljudes gruppides nende ajaloos esimene eestlane. Aga rahvuseid oli igalt poolt nii Ameerikast, Argentiinast, Austraaliast, Hiinast, Poolast, Prantsusmaalt, Saksamaalt kui ka Inglismaalt. Itaalia on populaarne turismimagnet, sellega kaasneb ka profesionaalsus ja kogemus võõrustajana. 

Rooma meenutab mulle paljuski Pariisi. Toskaana jätab hästi koduse mulje ja tunde olla pikemalt. Veneetsia on salapärane, vaikne ja veidi hirmutav ainult ööpimeduses. Milano vanalinna jalutab läbi poole tunniga. Eks igaüks leiab endale meelepärase tegevuse ja spetsiifilised huvid. Põhja-Itaalias on paljuski hävitatud ja uuesti ehitatud pärast teist maailmasõda, sellepärast seal väga palju vaadata polegi. Rooma kivihunnikute marmor, pronks ja kuld on leidnud omale uue hingamise kirikutes, no näiteks Püha Peetruse basiilikas. Firenze pole veel müünud maha oma kunsti Araabia Ühendemiraatidesse. Lõuna-Itaalias ma käinud pole ja hetkel puudub soov ka sinna sõita. Raamatud ei asenda reisikogemust, pealegi pole vaja kõike uskuda mida trükitakse. Aga, head reisi Itaaliasse! 

Kerjuseid kohtab eriti palju Roomas. Magavad Vatikani ees Roomas, lootes ei tea millele. Nende sisenemist Vatikani piirab 24h Itaalia sõjavägi ja politsei. Padova metisiinitudeng küsib minult finantsabi Roomas meditsiiniuuringuteks ja tutvustab, et on Sloveenia lähedalt mitte Veneetsia kõrvalt. Valetan ennast viis aastat nooremaks ja imestab, et ma näen oma vanuse kohta väga noor välja. Eestlane tundub olema allasurutud. Aga see ei pea nii olema. Suures riigis on palju raskem teha karjääri või olla märgatud. Andeka itaalia tõlgi raamat avaldatakse kogu maal ja talle saab oskaks vähemalt 60 korda suurem aupaiste kui Eestis. Teised aga istuvad tänava nurgal ja imevad lihtsalt oma suitsu. Ootavad paremat tulevikku, seda aga pole olemas. Kujutlegem, et Milanos on kaks ooperiteatrit ja enamus itaallasi Milanos pole ooperis kunagi käinud. Üleüldse, aastani 1920 oli teatro alla Scala kinnine rikaste inimeste klubi, kus kunsti dikteeris ostetud tagumiku koht mitte huvi teatri vastu, pealegi ka piletimüüki ei toimunud. Aga mis on Tallinn ja mis on Milano. Mõlemad tuhast tõusnud, aga siiski erinevast materjalist.

Tulin lennukilt maha ja läksin trammi ja esimese asjana võtab mind Tallinnas vastu trammis ülemeelikult naerev ja rääkiv teismeliste tüdrukute seltskond. Ütle veel, et õpetaja amet on lihtne. Mul hakkas paha ja soov lahkuda trammist pärst kaht minutit sõitu, natuke piinlik oli kah nende juttu pealt kuulata  - aga see muu teema. Lihtsalt juhtus, et seekord karjusid eestlased. Aga Itaalias oli millegipärast sõit hästi vaikne igal pool ja ka tänavatel purjutavaid joodikuid ei kohanud. Sõitsin maaliiniga hiljuti ja üht haiget raskelt liikuvat meest tanutati bussi, nii kui bussist välja sai avas oma õllepurgi. Nojah ... 




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

London: oma silm on kuningas

London pakub palju nii üksi kui ka ühiselt reisimiseks. Tegemist on ühe Euroopa suurima linnaga, suvel on seal palju turiste ning lennupiletite hinnad palju kallimad võrreldes sügise või kevadega. 

Üksi sõites kuhugi? London on kindel variant, sest enamus inimesi oskab suhtlustasandil inglise keelt. Inimesed räägivad küll erinevat aktsenti, aga julge hindi rind on rasvane. Erinevad lennujaamad kogu maailmas toimivad sarnaselt, vaja on leida transport linna (buss või rong). Kodus saab eelnevalt veebis piletid ära osta, siis ei pea kohapeal asjadega jokutama. Oluline on ka teada majutuskohta. 

Üksi reisides tuleb arvestada sellega, et hostelites ning hotellides on sageli ühele inimesele hind sama nagu kahele. Kõige odavam on jagada tuba mitme inimesega noortehotellis, aga kas oled valmis ööbima võhivõõraga ei tea kust? Kodumajutus ei pruugi olla südalinnas ning transpordi pidev kasutamine võib ka kallim lõppkokkuvõttes olla. Tasulist kodumajutust pakub airbnb.com või tasuta ööbimist couch…

Manhattan, NY, USA

Saabusin elus esimest korda USA-sse täiesti üksi. Tegelikult oli New York külge poogitud minu pikemale Kanada reisile. Aga mõtlesin, et kui juba Ameerikas siis ka Manhattan saaks külastatud. Montrealist valisin reisimiseks öise bussi, mis sõitis 7,5 tundi. USA piiril pikka juttu ei olnud, küsiti aadressi USA-s ning piirivalvurid olid hästi heas tujus. Võib-olla nägid nad elus esimest korda eestlast, kes räägib soravalt inglise keelt ning peatub keset Manhattanit. Minu üllatuseks tuli mul maksta 6 dollarit riigilõivu ning mulle klammerdati Visa Waiver passi (oli olemas küll ESTA, aga saabusin "ujudes üle ookeani"). Üldiselt õnnestus mul magamine väga hästi ning kell viis hommikul oli juba uni läinud. 

Õigupoolest oli linnasõit hästi huvitav ning juba üpris kaugelt paistis keset tühermaad Empire State Building. Eeslinnadest Manhattanile sõit käis hästi kiiresti läbi veealuse tunneli ning olingi kell 6 hommikul bussijaamas. Minu esimene emotsioon 8. avenüül oli muljet avaldav. T…

Québec : Uue-Maailma radadel

Je suis la nouvelle Norvège
D'où les blonds ciels s'en sont allés.

Soir d'hiver, Emile Nelligan (1879-1941)


Esimesed inimesed Ameerikas olid indiaanlased ja juba 10 000 aastat enne Euroopa sisserändajaid. Igal hõimul oli oma keel ja hästi huvitav on see, et isoleeritud kogukonnad oskasid kogu maailmas valmistada paate, riideid, nõusid. Siiski ka nemad viidi metsast (20. sajandi alguses) perede juurest ära ning õpetati internaatkoolides prantsuse ja inglise keelt, mille eest on nad hiljem tänulikud olnud. Indiaanikultuur ei ole hävinud, hästi paljud noored on taasavastanud oma identiteedi ja on uhked oma kultuuri üle. Arvatakse, et esimesed eurooplased Kanada-Ameerikas olid viikingid ning 16. sajand jõudsid prantslased Kanada territooriumile. Algasid aeganõudvad diplomaatilised suhted indiaanlastega ning esimene prantslaste alaline linn Québec rajati 1608.

Täna on Québec kogu provintsi pealinn ning territoorium on ise suurem kui Prantsusmaa. Kanada territoorium on Venemaa järel…