Pariis on arvatavasti üks enim kirjutatud teemasid. Juba keskajal oli see üks tähtsamaid kultuuri- ja teaduskeskuseid ning arvatakse, et esimene seal religioonifiosoofiat õppinud eestlane oli munk Mauritius, kes 13. sajand oli tegev Tallinna Dominiiklaste kloostris.
Pariisi süda asub just nimelt Jumalaema kiriku juures. See on tasuta külastamiseks väikesel saarel jäädes südalinna keskele. Keskaegset kuninglikku miljööd kohtab aga rohkem samal saarel tasulises muuseumis Saint-Chapelle. Asjata pole Pariisi vapil ladina keeles kiri Fluctuat nec mergitur "öötsub lainetel aga ei upu". Hiljem on Pariis laienenud mõlemale poole kallast.
Prantsuse peene söögikultuuri kujunemise taga on saladus, et inimestel polnud midagi süüa. Eilne toit serveeritakse homme lisanditega teise nime all. Inimesed hoidsid toiduaineid kokku ning katsetasid uut gulinaariat.
Prantslaste jaoks on oluline pöördepunkt revolutsioon ning kuningavõimu kukutamine. Vabariik tõi kaasa kindla tööaja ja puhkuse Euroopas, unistuse ühtsest sõjaväest Euroopas ning prantsusekeelse ligipääsu ülikoolidesse. Asjata pole sealt riigist pärit entsüklopeediad ning rahvusvahelised katusorganisatsioonid. See mida me tänapäeval näeme Pariisina on suuresti Napoléon Bonaparte.
20. sajandi alguses oli Pariis maailma tähtsaim linn. Paljud eestlased õppisid seal maalikunsti, skulptuuri, laulmist, jne. Tolleaegsetest reisikirjadest ning elust Pariisis on kõige huvitavam "Jaan Koorti päevaraamat" ning ka Friedebert Tuglase reisikirjad. Minu esimene reis Pariisi oli aastail 1998 ning hiljem olen seda korduvalt külastanud. Elasin 2009-2010 Lõuna-Prantsusmaal ning 2011 suvel Pariisis. Tallinn on kahekümne aastaga väga palju muutunud, Pariisi puhul aga tundub aeg justkui seisvat, uuendused on uppunud vanade asjade sisse ning kioskis võib kümme aastat töötada sama inimene.
Tallinnast või Riiast sõites saabutakse tavaliselt lennujaama Paris-CDG. Rongipilet kesklinna on suhteliselt soolane ning sealt edasi saab sõita metrooga. Sõit linnapiiridesse on ligi tund aega. Metrooplaan on soovitav omale nutitelefoni pildistada, seda saab ka interneti puudumisel siis avada ja lähemalt uurida. On võimalik eksootika mõttes sõita lennujaamast ka regionaalse bussiga. Otsingmootorist prantsuse sõna Navette pakub punktist A punkti B transfeeri Prantsusmaal, pileteid saab osta internetist.
1.-2. päeva. Kesklinna saab läbi jalutada paari tunniga. Näiteks varem mainitud Cité saar ja jumalaema kirik, linnavalitsuse hoone Hôtel de Ville. Sealt edasi Pompidou kultuuri- ja moodsa kunsti keskus, üks maailma suurim kuningaloss-kunstimuuseum Louvre ja võidukaarega park, kuninglik aed Le Palais Royal ning lugematul arvul kohvikuid ja poode. Louvre'is oli esialgu mitusada tuba ning ainult üks WC külastamiseks, vesi ja pesemine polnud moes. Tervislikum ja puhtam oli kindlasti juua veini ja kallata ennast parfüümiga üle. Jumalaema kiriku juurest aga teisele poole jõge jääb Ladina kvartal õdusate väikeste tänavatega. Südalinnast eemale jääb künka otsas olev Montmartre linnaosa ja Eifeli torn. Eiffeli tornist paremaid pilte tehakse platformilt üle jõe Palais de Chaillot.
3.-10. päeva. Pariisis on kirikud tasuta külastamiseks. Muuseumid on tasulised, enamus muuseumides on pikad piletisabad. Populaarne Euroopa kunstimuuseum Orsay. Aafrika, Ameerika, Okeaania ja Aasia kunst on muuseumis Branly, mis on Eiffeli torni lähedal. Sõjamuuseum asub samuti huvitavas hoones, selle kõrval kohe Rodini skulptuurimuuseum. Pantheon on samuti populaarne.
Teatriinimesed armastavad kindlasti ooperimaja Palais Garnier. Pariisi tegelik ooperi- ja balletimaailm on koondunud Bastille väljakule. Kunagi oli seal vangla. Arvatakse ka, et hiljem oli seal väljakul suur elevandist kuju mille sees elas tänavapoiss Gavroche. Nüüd siis kaasaegne ooperimaja. Kesklinnast eemale jääb suviste tasuta kontsertitega kohalik kultuurikeskus park la Villette.
Pilvelõhkujatega klaaslinn La Défense on Pariisi eeslinn, aga seal on näiteks televisioon, firmad, pangad ning huvitavad pargid. Seal tajub täiesti teistsugust Pariisi, ühelt poolt väga rahvusvaheline ja kaasaegne. Turiste on seal vähem, sest klaasmajad on sarnased igal pool. Teiselt poolt vaadatuna prantslase elukoht, mis oma elektriautodega iseloomustab kui tehnika viimast suunda.
Pariisi metrooliin 1 sõidab suunda Défense - südalinn - Château de Vincennes. Vincennes eeslinn iseloomustab väga hästi kogu Pariisi eeslinnade olemust. Seal elab jõukam keskklass ning poed on sarnased Tallinna omadele. Kohe lossi kõrval on huvitav park taimede ja puudega tasuta külastamiseks. Samas ka loomaaed.
Pariisi eeslinnades elab väga palju inimesi. Saaremaa suurusel maa-alal elab ligikaugu 10 miljonit inimest. Väikeste linnade ja alevite kogukonda nimetatakse Suur-Pariisiks. Linnad on rohelised ja väikesed ning Pariisi südalinna jõuab kaugemalt rongiga sõites tunni ajaga. Kõige tuntumad eeslinnad on kuningalosside ja parkidega Versaille ja Fontainebleau. Meelelahutuskeskus on Disneyland.
Pariisi külastades peab arvestama sellega, et see on prantsusekeelse maailma pealinn. Seal kohtub Euroopa, Ameerika ja Aafrika. See pole ainult Prantsusmaa. Selles keeles õpitakse nii Kanadas kui ka Kongos. Kohtuvad erinevad nahavärvid ja religioonid. See on avatud ühiskond. Prantslase ainuke identiteet on prantsuse keele oskus ning keel paistab püsivat, usutakse sajandi lõpuks suhtlustasandil miljardi poole liikumas. Selge on ju see, et ainult miljon nendest saab elama Šveitsis.
Vabadus. Võrdsus. Vendlus."Liberté, égalité, fraternité"
Kui palju Saine'i kallast kammida võid kuulda suurest naaberlinnast rongiga Pariisi sõitnud inimesi omavahel möödujat kommenteerimas 'French people are so magic.'
Pariisi süda asub just nimelt Jumalaema kiriku juures. See on tasuta külastamiseks väikesel saarel jäädes südalinna keskele. Keskaegset kuninglikku miljööd kohtab aga rohkem samal saarel tasulises muuseumis Saint-Chapelle. Asjata pole Pariisi vapil ladina keeles kiri Fluctuat nec mergitur "öötsub lainetel aga ei upu". Hiljem on Pariis laienenud mõlemale poole kallast.
Prantsuse peene söögikultuuri kujunemise taga on saladus, et inimestel polnud midagi süüa. Eilne toit serveeritakse homme lisanditega teise nime all. Inimesed hoidsid toiduaineid kokku ning katsetasid uut gulinaariat.
Prantslaste jaoks on oluline pöördepunkt revolutsioon ning kuningavõimu kukutamine. Vabariik tõi kaasa kindla tööaja ja puhkuse Euroopas, unistuse ühtsest sõjaväest Euroopas ning prantsusekeelse ligipääsu ülikoolidesse. Asjata pole sealt riigist pärit entsüklopeediad ning rahvusvahelised katusorganisatsioonid. See mida me tänapäeval näeme Pariisina on suuresti Napoléon Bonaparte.
20. sajandi alguses oli Pariis maailma tähtsaim linn. Paljud eestlased õppisid seal maalikunsti, skulptuuri, laulmist, jne. Tolleaegsetest reisikirjadest ning elust Pariisis on kõige huvitavam "Jaan Koorti päevaraamat" ning ka Friedebert Tuglase reisikirjad. Minu esimene reis Pariisi oli aastail 1998 ning hiljem olen seda korduvalt külastanud. Elasin 2009-2010 Lõuna-Prantsusmaal ning 2011 suvel Pariisis. Tallinn on kahekümne aastaga väga palju muutunud, Pariisi puhul aga tundub aeg justkui seisvat, uuendused on uppunud vanade asjade sisse ning kioskis võib kümme aastat töötada sama inimene.
Tallinnast või Riiast sõites saabutakse tavaliselt lennujaama Paris-CDG. Rongipilet kesklinna on suhteliselt soolane ning sealt edasi saab sõita metrooga. Sõit linnapiiridesse on ligi tund aega. Metrooplaan on soovitav omale nutitelefoni pildistada, seda saab ka interneti puudumisel siis avada ja lähemalt uurida. On võimalik eksootika mõttes sõita lennujaamast ka regionaalse bussiga. Otsingmootorist prantsuse sõna Navette pakub punktist A punkti B transfeeri Prantsusmaal, pileteid saab osta internetist.
1.-2. päeva. Kesklinna saab läbi jalutada paari tunniga. Näiteks varem mainitud Cité saar ja jumalaema kirik, linnavalitsuse hoone Hôtel de Ville. Sealt edasi Pompidou kultuuri- ja moodsa kunsti keskus, üks maailma suurim kuningaloss-kunstimuuseum Louvre ja võidukaarega park, kuninglik aed Le Palais Royal ning lugematul arvul kohvikuid ja poode. Louvre'is oli esialgu mitusada tuba ning ainult üks WC külastamiseks, vesi ja pesemine polnud moes. Tervislikum ja puhtam oli kindlasti juua veini ja kallata ennast parfüümiga üle. Jumalaema kiriku juurest aga teisele poole jõge jääb Ladina kvartal õdusate väikeste tänavatega. Südalinnast eemale jääb künka otsas olev Montmartre linnaosa ja Eifeli torn. Eiffeli tornist paremaid pilte tehakse platformilt üle jõe Palais de Chaillot.
3.-10. päeva. Pariisis on kirikud tasuta külastamiseks. Muuseumid on tasulised, enamus muuseumides on pikad piletisabad. Populaarne Euroopa kunstimuuseum Orsay. Aafrika, Ameerika, Okeaania ja Aasia kunst on muuseumis Branly, mis on Eiffeli torni lähedal. Sõjamuuseum asub samuti huvitavas hoones, selle kõrval kohe Rodini skulptuurimuuseum. Pantheon on samuti populaarne.
Teatriinimesed armastavad kindlasti ooperimaja Palais Garnier. Pariisi tegelik ooperi- ja balletimaailm on koondunud Bastille väljakule. Kunagi oli seal vangla. Arvatakse ka, et hiljem oli seal väljakul suur elevandist kuju mille sees elas tänavapoiss Gavroche. Nüüd siis kaasaegne ooperimaja. Kesklinnast eemale jääb suviste tasuta kontsertitega kohalik kultuurikeskus park la Villette.
Pilvelõhkujatega klaaslinn La Défense on Pariisi eeslinn, aga seal on näiteks televisioon, firmad, pangad ning huvitavad pargid. Seal tajub täiesti teistsugust Pariisi, ühelt poolt väga rahvusvaheline ja kaasaegne. Turiste on seal vähem, sest klaasmajad on sarnased igal pool. Teiselt poolt vaadatuna prantslase elukoht, mis oma elektriautodega iseloomustab kui tehnika viimast suunda.
Pariisi metrooliin 1 sõidab suunda Défense - südalinn - Château de Vincennes. Vincennes eeslinn iseloomustab väga hästi kogu Pariisi eeslinnade olemust. Seal elab jõukam keskklass ning poed on sarnased Tallinna omadele. Kohe lossi kõrval on huvitav park taimede ja puudega tasuta külastamiseks. Samas ka loomaaed.
Pariisi eeslinnades elab väga palju inimesi. Saaremaa suurusel maa-alal elab ligikaugu 10 miljonit inimest. Väikeste linnade ja alevite kogukonda nimetatakse Suur-Pariisiks. Linnad on rohelised ja väikesed ning Pariisi südalinna jõuab kaugemalt rongiga sõites tunni ajaga. Kõige tuntumad eeslinnad on kuningalosside ja parkidega Versaille ja Fontainebleau. Meelelahutuskeskus on Disneyland.
Pariisi külastades peab arvestama sellega, et see on prantsusekeelse maailma pealinn. Seal kohtub Euroopa, Ameerika ja Aafrika. See pole ainult Prantsusmaa. Selles keeles õpitakse nii Kanadas kui ka Kongos. Kohtuvad erinevad nahavärvid ja religioonid. See on avatud ühiskond. Prantslase ainuke identiteet on prantsuse keele oskus ning keel paistab püsivat, usutakse sajandi lõpuks suhtlustasandil miljardi poole liikumas. Selge on ju see, et ainult miljon nendest saab elama Šveitsis.
Vabadus. Võrdsus. Vendlus."Liberté, égalité, fraternité"
Kui palju Saine'i kallast kammida võid kuulda suurest naaberlinnast rongiga Pariisi sõitnud inimesi omavahel möödujat kommenteerimas 'French people are so magic.'
Kommentaarid
Postita kommentaar