Otse põhisisu juurde

London: oma silm on kuningas

London pakub palju nii üksi kui ka ühiselt reisimiseks. Tegemist on ühe Euroopa suurima linnaga, suvel on seal palju turiste ning lennupiletite hinnad palju kallimad võrreldes sügise või kevadega. 

Üksi sõites kuhugi? London on kindel variant, sest enamus inimesi oskab suhtlustasandil inglise keelt. Inimesed räägivad küll erinevat aktsenti, aga julge hindi rind on rasvane. Erinevad lennujaamad kogu maailmas toimivad sarnaselt, vaja on leida transport linna (buss või rong). Kodus saab eelnevalt veebis piletid ära osta, siis ei pea kohapeal asjadega jokutama. Oluline on ka teada majutuskohta. 

Üksi reisides tuleb arvestada sellega, et hostelites ning hotellides on sageli ühele inimesele hind sama nagu kahele. Kõige odavam on jagada tuba mitme inimesega noortehotellis, aga kas oled valmis ööbima võhivõõraga ei tea kust? Kodumajutus ei pruugi olla südalinnas ning transpordi pidev kasutamine võib ka kallim lõppkokkuvõttes olla. Tasulist kodumajutust pakub airbnb.com või tasuta ööbimist couchsurfing.com. Majutuse juures on oluline jälgida asukohta, tasuta internetti, osad hotellid pakuvad sama raha eest ka hommikusööki. 

Linnatranspordi kaart on OYSTER. Selle saab osta omale oyster-automaadist ning peale tuleb laadida raha. Osad eestlased pakuvad ka oma vana kaarti, et siis saaks Londonis raha peale laadida. Kaardid aeguvad aeg-ajalt ning peab arvestama sellega, et tuleb ikkagi uus kaart soetada võib-olla. 

Valmistoidud poest maksavad nagu Tallinnas, ei ole eriti vahet. Enamus suuremates poodides saab osta valmistoitu (salatid, liha, sushi, koogid, jne) ning need on riiulis sind juba pakendina ootamas, sageli on seal ka lusikas või kahvel. Joogivett tuleb samuti osta, sest kraanivesi pole kunagi Londonis joodav olnud. Sarnaselt meiega on ka seal iseteeninduskassad ja klienditeenindajad. 

Londoni puhul räägime sellest, et see on avatud kõigile ning kõik on teretulnud kogu maailmast. Lisaks inglastele on seal palju välismaalasi. Paljud immigrandid elavad väga kesiselt, võiks öelda peost suhu. Miks inimesed sõidavad Londonisse? Üheks põhjuseks on poodlemine ja soodustustega väga odavate hilpude ostmine. Osad riided on nii odavad ja omapärased et väga paljud Tallinnast ei paneks neid omale kunagi selga. 

Inimesi huvitab ka ajalugu ning kultuur. Londonis on väga palju teatreid (piletid väga kallid), hästi palju odavadi kultuuriüritusi ning ka palju muuseume. Suuremad muuseumid on Londonis tasuta ning inimestele on kättesaadav kunst Vana-Egiptusest, Indiast, Hiinast, Euroopast ja mujalt. Sageli öeldakse, et kes on Londonis käinud on ikkagi maailma ära näinud. 

1. päev Londonis. Üldjuhul on esimeseks kohaks keskjaam Victoria Station. See on kiviviske kaugusel Buckinghami paleest (mida saab külastada augustis), samas lähedal on vanem kuningaloss St. James, mida ei saa enam külastada. Aga seal on vahtkonnavahetus ning hulga vähem turiste. Samas piirkonnas on ka suuremad poed ning ka Thames, parlamendihoone, Big Ben ning selle kõrval kohe Westminster Abbey (see on tasuline kirik, palju turiste, soovitav pilet enne ära osta). Hobuseid ja vahtkonda saab näha ka kohas Horse Guards

2. päev Londonis. Keskaegset Londonit on väga vähe alles ning inimesed sõidavad metrooga ikka kesklinnast kaugemale. Tower of London ja London Bridge asuvad teineteise kõrval, olles killuke vanast Londonist. Mõlema külastuseks tuleb aega varuda, sest piletite ning külastajate järjekorrad on suured. Väike kõrvalpõige silla kõrval vaatamiseks on Katherine dokid, kus nüüd on jahisadam. 

3. päev Londonis. City of London oli vanim osa Londonist, paljud uued hooned on nüüd 19. sajandist olles ikkagi klassikaline London ning seal on ka Püha Pauli katedraal justkui Vatikani koopia. Tasub külastada  kaugemal Londoni muuseumi (tasuta), huvitav on ka vana-Londoni 18. sajandi majamuuseum Dennis Severs. Püha Pauli katedraali juurest viib sild üle jõe Tate Modern kunstimuuseumi juurde (tasuta moodsa kunsti väljapanek, ka wc-d ja internet). Sealt võib edasi jalutada mööda jõekallast Globe teatri juurde. 

4. päev Londonis. Külastamist väärib kindlasti tasuta British Museum, eriti populaarne on vana-Egiptuse ja vana-Mesopotaamia hindamatud objektid. Aga ka palju Euroopa ja Aasia kunsti. Tasuta külastuseks on avatud ka Londoni kunagise arhitekti majamuuseum John Soane. Euroopa maalikunsti saab tasuta vaadata rahvusgaleriis.  Lähedal on ka hiinalinn ja kuninglik ooper

5. päev Londonis. Kengsington on rikaste inimeste elukoht, seal on paljud saatkonnad ning ka Kengsingtoni palee. Kolm muuseumi tasuta külastuseks asuvad kõrvuti: põhjatu tarbekunst V&A,  dinosaurustega loodusmuuseum ja väiksem teadusmuuseum


6.-10. päev Londonis. Kui linnast tüdinud pole saab veel hulkuda. Lisaks on vanemat maalikunsti tasuta vaatamiseks Tate galeriis. Võib külastada Regent kanaleid, Regent roosidega parki ja loomaaeda ning vahakujude muuseumi. Üldse on Londoni kesklinnas palju parke ning rohelust. Hyde pargis elavad ka jahedama kliimaga harjunud Argentiina rohelised papagoid. Kaugemal on Kew botaanikaaed. Linnatranspordiga keerulisem, aga saab sõita  eemale Hampton Courti. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Manhattan, NY, USA

Saabusin elus esimest korda USA-sse täiesti üksi. Tegelikult oli New York külge poogitud minu pikemale Kanada reisile. Aga mõtlesin, et kui juba Ameerikas siis ka Manhattan saaks külastatud. Montrealist valisin reisimiseks öise bussi, mis sõitis 7,5 tundi. USA piiril pikka juttu ei olnud, küsiti aadressi USA-s ning piirivalvurid olid hästi heas tujus. Võib-olla nägid nad elus esimest korda eestlast, kes räägib soravalt inglise keelt ning peatub keset Manhattanit. Minu üllatuseks tuli mul maksta 6 dollarit riigilõivu ning mulle klammerdati Visa Waiver passi (oli olemas küll ESTA, aga saabusin "ujudes üle ookeani"). Üldiselt õnnestus mul magamine väga hästi ning kell viis hommikul oli juba uni läinud. 

Õigupoolest oli linnasõit hästi huvitav ning juba üpris kaugelt paistis keset tühermaad Empire State Building. Eeslinnadest Manhattanile sõit käis hästi kiiresti läbi veealuse tunneli ning olingi kell 6 hommikul bussijaamas. Minu esimene emotsioon 8. avenüül oli muljet avaldav. T…

Québec : Uue-Maailma radadel

Je suis la nouvelle Norvège
D'où les blonds ciels s'en sont allés.

Soir d'hiver, Emile Nelligan (1879-1941)


Esimesed inimesed Ameerikas olid indiaanlased ja juba 10 000 aastat enne Euroopa sisserändajaid. Igal hõimul oli oma keel ja hästi huvitav on see, et isoleeritud kogukonnad oskasid kogu maailmas valmistada paate, riideid, nõusid. Siiski ka nemad viidi metsast (20. sajandi alguses) perede juurest ära ning õpetati internaatkoolides prantsuse ja inglise keelt, mille eest on nad hiljem tänulikud olnud. Indiaanikultuur ei ole hävinud, hästi paljud noored on taasavastanud oma identiteedi ja on uhked oma kultuuri üle. Arvatakse, et esimesed eurooplased Kanada-Ameerikas olid viikingid ning 16. sajand jõudsid prantslased Kanada territooriumile. Algasid aeganõudvad diplomaatilised suhted indiaanlastega ning esimene prantslaste alaline linn Québec rajati 1608.

Täna on Québec kogu provintsi pealinn ning territoorium on ise suurem kui Prantsusmaa. Kanada territoorium on Venemaa järel…