Otse põhisisu juurde

Kalifornia päikeseprillid



Ameerika suudab maailma näha läbi huumoriprisma. Alati, kohtan välisreisidel kedagi Amerikast või Austraaliast ning alati tekib tahtmine sinna sõita. Esimene kogemus USA-s on olnud postitiivne ja sealt ka pisik minna uuesti vaatama. Paljude arvates on multikultuur lameda võitu, aga ilu ongi vaataja silmades. Ka natsionalistlik kultuur võib kõrvalvaatajale tunduda lihtsalt lamedana, kuigi asjaosaline seda ise nii iialgi ei arvaks.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Pariis: lillemeri ja lend Mesipuu poole

Pariis on arvatavasti üks enim kirjutatud teemasid. Juba keskajal oli see üks tähtsamaid kultuuri- ja teaduskeskuseid ning arvatakse, et esimene seal religioonifiosoofiat õppinud eestlane oli munk  Mauritius, kes 13. sajand oli tegev Tallinna Dominiiklaste kloostris.  Pariisi süda asub just nimelt Jumalaema kiriku juures. See on tasuta külastamiseks väikesel saarel jäädes südalinna keskele. Keskaegset kuninglikku miljööd kohtab aga rohkem samal saarel tasulises muuseumis Saint-Chapelle . Asjata pole Pariisi vapil ladina keeles kiri  Fluctuat nec mergitur  "öötsub lainetel aga ei upu". Hiljem on Pariis laienenud mõlemale poole kallast.  Prantsuse peene söögikultuuri kujunemise taga on saladus, et inimestel polnud midagi süüa. Eilne toit serveeritakse homme lisanditega teise nime all. Inimesed hoidsid toiduaineid kokku ning katsetasid uut gulinaariat.  Prantslaste jaoks on oluline pöördepunkt revolutsioon ning kuningavõimu kukutamine. Vabariik tõi kaa...

Ilma rahata teiselpool maakera

Eestlased ei satu just tihti Ameerikasse. Mulle tundub, et Ameerika unistused on eestlastel täitunud. Los Angeles pakub giidiekskursioone majade vaatamiseks, mida meie saame Viimsis vaadata. Selle vahega, et meil puhuvad suvistel terrassidel sügistormide tuuled. Ma ise Viimsis ei ela, aga kohalikud mere äärest on öelnud, et see oli Ameerika buum … Niisiis minu muljed Ameerikas olid teistsugused. Keskkooli õpilasena mõtlesin sageli minna USA-sse tööle, nüüd 20 aastat hiljem vaevalt ma enam sellele mõtleks. Aeg on palju muutunud. Tallinn on ju muutunud läänelikuks, toitud ja riided on sarnased. Isegi muusika, filmid ja raamatud on inimestel nii Ameerikas kui ka Eestis samad. Kõndisin mina samuti kui valgekrae Viiendal Avenüül ning olin lahkunud Empire State Building hoonest suunaga Rockefeller Center. Läbisin ilusasti turvakontrolli, et suunduda ka teise pilvelõhkuja katusele. Ühtäkki avastan, et pole enam pangakaarti. Tekkis väike paanika, et mis nüüd saab? Esimese asjana ma muidugi t...