Saabusin elus esimest korda USA-sse täiesti üksi. Tegelikult oli New York külge poogitud minu pikemale Kanada reisile. Aga mõtlesin, et kui juba Ameerikas siis ka Manhattan saaks külastatud. Montrealist valisin reisimiseks öise bussi, mis sõitis 7,5 tundi. USA piiril pikka juttu ei olnud, küsiti aadressi USA-s ning piirivalvurid olid hästi heas tujus. Võib-olla nägid nad elus esimest korda eestlast, kes räägib soravalt inglise keelt ning peatub keset Manhattanit. Minu üllatuseks tuli mul maksta 6 dollarit riigilõivu ning mulle klammerdati Visa Waiver passi (oli olemas küll ESTA, aga saabusin "ujudes üle ookeani"). Üldiselt õnnestus mul magamine väga hästi ning kell viis hommikul oli juba uni läinud.
Õigupoolest oli linnasõit hästi huvitav ning juba üpris kaugelt paistis keset tühermaad Empire State Building. Eeslinnadest Manhattanile sõit käis hästi kiiresti läbi veealuse tunneli ning olingi kell 6 hommikul bussijaamas. Minu esimene emotsioon 8. avenüül oli muljet avaldav. Tüsedam ameerika neiu hoidis käes dollareid ja siis kodutud kommenteerisid teda öeldes "Shitty", mille peale see neiuke vastas: "Who the fuck was that?". See oli nagu ameerika slängiõpikust, mille olin enne reisi läbi sirvinud. Muigasin omaette, et Welcome to America. Minu hotell oli bussijaamast 15. minuti kaugusel. Tegin pikema hommikuse jalutuskäigu ning alles kell 9 hommikul hakkasin nägema normaalseid inimesi ning ka koristustööd linnas olid lõpule viidud. Fotografeerisin ka Eesti maja, mis on üks haruldasemaid arhitektuuripärle seal linnas. Samas on see kinnine eestlaste asutus ning enamus inimesi pole sellest majast midagi kuulnud. New York linnamood oli tavaline suurlinnadele, inimesed on erinevad. Üldmulje oli see, et Tallinnas on inimesed stiilsemad. Hotelli sain kell 12 ning tegin paaritunnise uinaku. Õhtul käisin 230 Fifth katusebaaris pilvelõhkujate katuseid pildistamas ning seejärel suundusin Rooftop Cinema üritusele. Paljudes suurlinnades on hotellide katused muudetud suvel kinodeks. Mina valisin Hiltoni hotelli katusel filmiks klassika She's Gotta Have It.
Minu taimetoitlaste ja idamaade filosoofia suunitlusega hotell oli küll keset Manhattanit, samas tuba oli teokarbi suurune ning õigupoolest oli see ilma aknata laevakajuti moodi. Naabrimehe kommipaberi krõbinat oli väga hästi kuulda. Aga ma ei lootnudki midagi suursugust. Hommikusöök oli väga hea ning hotelli trump oli koridoris asuv veemasin, sealt sai iga kell lisaks võtta külma või kuuma vett. Lisaks sai valmistada kohvi või teed ning puuviljad olid kogu aeg laual. Hommikul täitsin tühjad veepudelid ja panin mõned puuviljad kotti. Vaepeal käisin lihtsalt hotellis kohvi joomas. Aja kokkuhoiu mõttes oli mul juba Eestist ostetud New York Explorer pass. Sellega sain külastada viit objekti valides: Empire State Building ja Top of the Rock pilvelõhkujad, MET ja Guggenheim kunstimuuseumid ja laevasõidu ekskursiooni Manhattanil. Kuna minu ööbimiskoht oli linna keskmes liikusin ainult jala, ei kasutanud kordagi ühistransporti. Kugugile kiiret ka ei olnud, üksi reisides lobised vähem ja tegutsed sihipäraselt.
NYE pass annab õiguse väljaspool piletisaba saada omale külastuse pilet. Esimesena külastasin pilvelõhkujaid, konstruktsioon ja vaated on muljetavaldavad, lisaks ka väga sõbralik teenindus. Loomulikult polnud keegi kuulnud Eesti riigist ning noorem pileti kontrollija uuris, et kui kaua siia sõidetakse siia. Ütlesin, et Pariisist Montreali 7 tundi. Tema aga polevat kunagi lennukiga sõitnud ja ei paistnud huvi näitavat kah. Usutakse Ameerikas, et Manhattan on maailma kõige suursugusem koht. See on kogu aeg olnud äripõhine saar. Seal kus äri, seal ka raha. Rahaga kaasneb ka kõik muu.
Õhtul läksin Broadway etendusele Lunt-Fontanne teatris. Teater on üks vanimaid ning etenduseks sai valitud Donna Summer Musical, sest see kestis ainult kaks tundi. Pilet oli varakult mitu kuud enne ostetud, sest mulle on oluline istekoht ning pilet ise maksis siis vaid 48 dollarit. Oleks saanud ka kallimalt, aga minu arvates oli minu hoolega valitud rõdupilet väga hea vaatega. Eelkõige läksin vaatama teatrimaja. Kultuur on muidugi erinev. Külasajad on lühikestes pükstes ning tavaliste riietega. Baarist saab omale osta joogid saali kaasa, need on plasttopsikutes ning vahepeal võib keset etendust minna baari ja tellida omale juurde. Aga muusikal oli väga hea. Mulle meeldis ja see vastas minu ootustele Broadway suhtes. Istekohti leiab alati, agendid kutsuvad uste ees turiste etendustele. See on teine võimalus külastuseks.
Kolmandal päeval külastasin kunstimuuseume. MET kunstimuuseum polnud väga suur, võrreldes Pariisi või Londoni kunstikogudega. Guggenheim oli oopus omaette, aga eelkõige huvitas mind maja nii seest kui ka väljast. Sain linnukesed kirja, et olen mõlemas nüüd ära käinud. Ma väga palju raha ei kulutanud linnas viibides. Söögid-joogid ei olnud väga kallid. Tänaval kärudes müüakse igasugu kraami ja hot dog kipub olema kaubamärk, ahvatlevad oma 2 dollari asjaga. Samas ma ei kujuta ette - kõntsa, higi, suitsu ja heitgaaside sees valminud suupistet. Millegipärast kujunes mul lemmikuks Pharmacy24. Apteegist sai osta karastusjooke ja tervislikke valmistoite. Nende hinnaklass ei erinenud väga Tallinna poodide omadest.
Neljanda päeva hommikul läksin laevasõidule tehes väikese tiiru Manhattanil. Soovitati minna ja jäin igati rahule. Õhtupoole suundusin äritsooni ning käisin 9/11 Memoriali jures, külastasin ka Chinatown ja Little Italy piirkondi. Kiirtoidu restoranid on nagu meil Tallinnas, ainult kohv maksis seal 1,5 dollarit. Muidugi selle mekk oli ka raha vääriline. Olen kindel, et New York pakub võimalust ka 20 dollari eest paremat kohvi juua. Krabasin pagasi hotellist ning kell 21 viis mind buss tagasi Montreali. Õhtutuledes Manhattani siluett oli võimas ning see andis mõista, et võib tagasi tulla luurele küll. New York jättis hästi sooja ning koduse tunde. Samas nelja täispika päevaga nägin kõik vajaliku ikkagi ära ning jäi aega ka niisama olla ning niisama linna tempos oleskleda.
Õigupoolest oli linnasõit hästi huvitav ning juba üpris kaugelt paistis keset tühermaad Empire State Building. Eeslinnadest Manhattanile sõit käis hästi kiiresti läbi veealuse tunneli ning olingi kell 6 hommikul bussijaamas. Minu esimene emotsioon 8. avenüül oli muljet avaldav. Tüsedam ameerika neiu hoidis käes dollareid ja siis kodutud kommenteerisid teda öeldes "Shitty", mille peale see neiuke vastas: "Who the fuck was that?". See oli nagu ameerika slängiõpikust, mille olin enne reisi läbi sirvinud. Muigasin omaette, et Welcome to America. Minu hotell oli bussijaamast 15. minuti kaugusel. Tegin pikema hommikuse jalutuskäigu ning alles kell 9 hommikul hakkasin nägema normaalseid inimesi ning ka koristustööd linnas olid lõpule viidud. Fotografeerisin ka Eesti maja, mis on üks haruldasemaid arhitektuuripärle seal linnas. Samas on see kinnine eestlaste asutus ning enamus inimesi pole sellest majast midagi kuulnud. New York linnamood oli tavaline suurlinnadele, inimesed on erinevad. Üldmulje oli see, et Tallinnas on inimesed stiilsemad. Hotelli sain kell 12 ning tegin paaritunnise uinaku. Õhtul käisin 230 Fifth katusebaaris pilvelõhkujate katuseid pildistamas ning seejärel suundusin Rooftop Cinema üritusele. Paljudes suurlinnades on hotellide katused muudetud suvel kinodeks. Mina valisin Hiltoni hotelli katusel filmiks klassika She's Gotta Have It.
Minu taimetoitlaste ja idamaade filosoofia suunitlusega hotell oli küll keset Manhattanit, samas tuba oli teokarbi suurune ning õigupoolest oli see ilma aknata laevakajuti moodi. Naabrimehe kommipaberi krõbinat oli väga hästi kuulda. Aga ma ei lootnudki midagi suursugust. Hommikusöök oli väga hea ning hotelli trump oli koridoris asuv veemasin, sealt sai iga kell lisaks võtta külma või kuuma vett. Lisaks sai valmistada kohvi või teed ning puuviljad olid kogu aeg laual. Hommikul täitsin tühjad veepudelid ja panin mõned puuviljad kotti. Vaepeal käisin lihtsalt hotellis kohvi joomas. Aja kokkuhoiu mõttes oli mul juba Eestist ostetud New York Explorer pass. Sellega sain külastada viit objekti valides: Empire State Building ja Top of the Rock pilvelõhkujad, MET ja Guggenheim kunstimuuseumid ja laevasõidu ekskursiooni Manhattanil. Kuna minu ööbimiskoht oli linna keskmes liikusin ainult jala, ei kasutanud kordagi ühistransporti. Kugugile kiiret ka ei olnud, üksi reisides lobised vähem ja tegutsed sihipäraselt.
NYE pass annab õiguse väljaspool piletisaba saada omale külastuse pilet. Esimesena külastasin pilvelõhkujaid, konstruktsioon ja vaated on muljetavaldavad, lisaks ka väga sõbralik teenindus. Loomulikult polnud keegi kuulnud Eesti riigist ning noorem pileti kontrollija uuris, et kui kaua siia sõidetakse siia. Ütlesin, et Pariisist Montreali 7 tundi. Tema aga polevat kunagi lennukiga sõitnud ja ei paistnud huvi näitavat kah. Usutakse Ameerikas, et Manhattan on maailma kõige suursugusem koht. See on kogu aeg olnud äripõhine saar. Seal kus äri, seal ka raha. Rahaga kaasneb ka kõik muu.
Õhtul läksin Broadway etendusele Lunt-Fontanne teatris. Teater on üks vanimaid ning etenduseks sai valitud Donna Summer Musical, sest see kestis ainult kaks tundi. Pilet oli varakult mitu kuud enne ostetud, sest mulle on oluline istekoht ning pilet ise maksis siis vaid 48 dollarit. Oleks saanud ka kallimalt, aga minu arvates oli minu hoolega valitud rõdupilet väga hea vaatega. Eelkõige läksin vaatama teatrimaja. Kultuur on muidugi erinev. Külasajad on lühikestes pükstes ning tavaliste riietega. Baarist saab omale osta joogid saali kaasa, need on plasttopsikutes ning vahepeal võib keset etendust minna baari ja tellida omale juurde. Aga muusikal oli väga hea. Mulle meeldis ja see vastas minu ootustele Broadway suhtes. Istekohti leiab alati, agendid kutsuvad uste ees turiste etendustele. See on teine võimalus külastuseks.
Kolmandal päeval külastasin kunstimuuseume. MET kunstimuuseum polnud väga suur, võrreldes Pariisi või Londoni kunstikogudega. Guggenheim oli oopus omaette, aga eelkõige huvitas mind maja nii seest kui ka väljast. Sain linnukesed kirja, et olen mõlemas nüüd ära käinud. Ma väga palju raha ei kulutanud linnas viibides. Söögid-joogid ei olnud väga kallid. Tänaval kärudes müüakse igasugu kraami ja hot dog kipub olema kaubamärk, ahvatlevad oma 2 dollari asjaga. Samas ma ei kujuta ette - kõntsa, higi, suitsu ja heitgaaside sees valminud suupistet. Millegipärast kujunes mul lemmikuks Pharmacy24. Apteegist sai osta karastusjooke ja tervislikke valmistoite. Nende hinnaklass ei erinenud väga Tallinna poodide omadest.
Neljanda päeva hommikul läksin laevasõidule tehes väikese tiiru Manhattanil. Soovitati minna ja jäin igati rahule. Õhtupoole suundusin äritsooni ning käisin 9/11 Memoriali jures, külastasin ka Chinatown ja Little Italy piirkondi. Kiirtoidu restoranid on nagu meil Tallinnas, ainult kohv maksis seal 1,5 dollarit. Muidugi selle mekk oli ka raha vääriline. Olen kindel, et New York pakub võimalust ka 20 dollari eest paremat kohvi juua. Krabasin pagasi hotellist ning kell 21 viis mind buss tagasi Montreali. Õhtutuledes Manhattani siluett oli võimas ning see andis mõista, et võib tagasi tulla luurele küll. New York jättis hästi sooja ning koduse tunde. Samas nelja täispika päevaga nägin kõik vajaliku ikkagi ära ning jäi aega ka niisama olla ning niisama linna tempos oleskleda.
Kommentaarid
Postita kommentaar