Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2019 postitused

Kalifornia päikeseprillid

Ameerika suudab maailma näha läbi huumoriprisma. Alati, kohtan välisreisidel kedagi Amerikast või Austraaliast ning alati tekib tahtmine sinna sõita. Esimene kogemus USA-s on olnud postitiivne ja sealt ka pisik minna uuesti vaatama. Paljude arvates on multikultuur lameda võitu, aga ilu ongi vaataja silmades. Ka natsionalistlik kultuur võib kõrvalvaatajale tunduda lihtsalt lamedana, kuigi asjaosaline seda ise nii iialgi ei arvaks.

Parla italiano

Viimastel aastatel on lennufirmade konkurents lennuhinnad madalamale lasknud. Konkurentsi pakuvad omavahel kõik Vahemere riigid. Igaüks pakub üle ja püüab teha paremini. Taasavastada Itaaliat on olnud mul pikem soov. Bussireisid on erakordselt odavad, samas sisetunne ütleb, et ega see on lihtsalt "linnukene kirjas" ringi-aelemine mööda Itaaliat. Tahaks maha istuda ja riiki nautida. Niisiis lennukile ja ligikaudu kuuks ajaks. Kahetseda pole midagi. Toiduhinnad on võrdväärsed Tallinna omadele. Muuseumide piletid ja ekskursioonid läksid maksma ligi 400 eurot, aga see on minu teema. Sest sellepärast ma õigupoolest sinna sõitsingi. Pastat ja pestot võin ma Eestis ka süüa.  Eelnevalt olen õppinud itaalia keelt ülikoolilinnas Siena ja võiks öelda, et esimese keelena pakutukse tänaval suhtluseks ikkagi itaalia keelt. Ja siis imestatakse, et hoopis Eestist. Et ikkagi koolil ja õpetajal on suur vahe. Mõni õpetaja õpetab poole tunniga rohkem kui mõni poole aastaga. Minu giidituurid

Ilma rahata teiselpool maakera

Eestlased ei satu just tihti Ameerikasse. Mulle tundub, et Ameerika unistused on eestlastel täitunud. Los Angeles pakub giidiekskursioone majade vaatamiseks, mida meie saame Viimsis vaadata. Selle vahega, et meil puhuvad suvistel terrassidel sügistormide tuuled. Ma ise Viimsis ei ela, aga kohalikud mere äärest on öelnud, et see oli Ameerika buum … Niisiis minu muljed Ameerikas olid teistsugused. Keskkooli õpilasena mõtlesin sageli minna USA-sse tööle, nüüd 20 aastat hiljem vaevalt ma enam sellele mõtleks. Aeg on palju muutunud. Tallinn on ju muutunud läänelikuks, toitud ja riided on sarnased. Isegi muusika, filmid ja raamatud on inimestel nii Ameerikas kui ka Eestis samad. Kõndisin mina samuti kui valgekrae Viiendal Avenüül ning olin lahkunud Empire State Building hoonest suunaga Rockefeller Center. Läbisin ilusasti turvakontrolli, et suunduda ka teise pilvelõhkuja katusele. Ühtäkki avastan, et pole enam pangakaarti. Tekkis väike paanika, et mis nüüd saab? Esimese asjana ma muidugi t