Pariis on arvatavasti üks enim kirjutatud teemasid. Juba keskajal oli see üks tähtsamaid kultuuri- ja teaduskeskuseid ning arvatakse, et esimene seal religioonifiosoofiat õppinud eestlane oli munk Mauritius, kes 13. sajand oli tegev Tallinna Dominiiklaste kloostris. Pariisi süda asub just nimelt Jumalaema kiriku juures. See on tasuta külastamiseks väikesel saarel jäädes südalinna keskele. Keskaegset kuninglikku miljööd kohtab aga rohkem samal saarel tasulises muuseumis Saint-Chapelle . Asjata pole Pariisi vapil ladina keeles kiri Fluctuat nec mergitur "öötsub lainetel aga ei upu". Hiljem on Pariis laienenud mõlemale poole kallast. Prantsuse peene söögikultuuri kujunemise taga on saladus, et inimestel polnud midagi süüa. Eilne toit serveeritakse homme lisanditega teise nime all. Inimesed hoidsid toiduaineid kokku ning katsetasid uut gulinaariat. Prantslaste jaoks on oluline pöördepunkt revolutsioon ning kuningavõimu kukutamine. Vabariik tõi kaasa kindla tööaja ja